Rosinaid on ammu tuntud magusa, toitva ja energiat andva suutäiena. Rosinate energiarikkuse saladus peitub viinamarjasuhkru ehk glükoosi suures sisalduses. Samuti pole rosinates rasvlahustuvaid vitamiine. Rosinaid ehk kuivatatud viinamarju hakkasid esimesena valmistama egiptlased ja pärslased. Parimad rosinad saadakse suurte, õhukese kestaga viinamarjade kuivatamisel. Kuivatamisel vesi aurub ja marjade suhkrusisaldus kaalu kohta suureneb.
Enamik rosinatest toodetakse Türgis, Kreekas, Küprosel, Hispaanias, Iraanis, kuid ka USA-s. Rosinaid kuivatatakse põhiliselt vastavates kuivatites. Vastavalt erinevatele viinamarjade sortidele võivad rosinad olla helekollasest kuni mustja värvuseni, sisaldades seemneid või mitte. Väävelhappe lisamine kuivatusprotsessis muudab rosinad heledamaks ja parandab säilivust.
Rosinad on tähtsaks kaaliumiallikaks. Organism annab kaaliumipuudusest märku apaatia, unisuse, isukaotuse, pulsi aeglustumise, arütmia ja vererõhu tõusuga. Kaaliumisisalduse tõttu sobivad need südamehaigetele. Rosinates sisalduv magneesium suurendab meie vastupanuvõimet nakkustele, aitab vältida ateroskleroosi, vähendab närvisüsteemi erutuvust ja alandab vererõhku. Rosinaid kasutatakse paljude magustoitude, küpsetiste ja kompottide koosseisus, kuid sobivad ka niisama maiustamiseks.
100 g rosinaid sisaldavad:
valke 2,5 g
rasvu 0,2 g
süsivesikuid 76,5 g
mineraale 1,9 g
vitamiine 1,3 mg
Energiasisaldus: 321 kcal/1,343 kJ.
Toode võib sisaldada maapähklit, pähkleid ja puuviljade ning pähklite looduslikke osi.
Antud tootel on Veterinaar- ja Toiduameti märgis: EE-ÖKO-03
Lisainfo: http://et.wikipedia.org/wiki/Rosin
EST
LT
Käru
