Tugevatoimeline D3 vitamiin (4000 IU) - tähtsaim vitamiin ja hädavajalik meile kõigile iga päev!
D-vitamiini vajalikkus inimese organismile ei ole enam ammu uudiseks. Selle puudusega on seostatud tänaseks rohkem kui 70 erinevat haigust. Põhjamaades soovitatakse D-vitamiini tarbida septembrist aprillini. On ka levinud seisukoht, et seda tuleks võtta aasta läbi. Tähele tuleks panna sedagi, et vanusega väheneb organismi võime D-vitamiini toota.
Uuringud on tuvastanud seoseid D-vitamiini vähesuse ning osteoporoosi, vähi, ateroskleroosi, infektsioonide, diabeedi, sclerosis multiplexi, toiduallergia ja teiste haiguste vahel.
Mõned D3 vitamiini kasulikud omadused:
* Annab energiat pimedal ajal — kaitseb kroonilise väsimuse sündroomi (kotid silmade all), depressiooni ja masenduse eest.
* Aitab säilitada stabiilset närvisüsteemi ja vererõhku.
* D-vitamiin aitab kõikide nahaprobleemide korral. Leevendab aknet, ekseeme ja psoriaasi.
* D-vitamiini puudus organismis võib soodustada kehakaalu tõusu
* Soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori kasutamist, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks.
* Tarvilik lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti.
* Lastele vajalik ka toiduallergiate vastu
* D-vitamiini puudusel võib lastel tekkida rahhiit, täiskasvanutel võib puudujääk soodustada osteoporoosi teket.
* Aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga.
* Vajalik normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks.
Kui palju tuleks D-vitamiini manustada?
Eesti ametlike toitumissoovituste kohaselt (on soovituslikuks päevaseks annuseks lastel ja täiskasvanutel 10 mcg (400 iu) ning vanemaealistel (al 61. eluaastast) 20 mcg (800 iu) päevas. Selline D-vitamiini kogus on organismile hädavajalik miinimum, millest vähem tarbides on suurem risk osteoporoosi ja teiste krooniliste haiguste kujunemiseks.
Optimaalse hea tervise säilitamiseks on mõistlik tarbida D-vitamiini veidi suuremas koguses. Kui inimesel esineb D-vitamiini puudus (D-vitamiini tase on alla 75 nmol/L, tuleks manustada 2000-4000 iu D-vitamiini päevas vähemalt kolme kuu jooksul ja seejärel teha kordusanalüüsid. Mõned uuringud on näidanud, et seerumi kaltsidiooli tase (kehas moodustuv D-vitamiini vorm, [25(OH)D]), mida toodetakse maksas) ei tõuse enne 3-4 kuud lisandite manustamist, seega ei pruugi lühiajaline D-vitamiini tarbimine taset korrigeerida.
Ülekaalulised ja need, kes tarvitavad glükokortikoide või teatud ravimeid, võivad vajada D-vitamiini 2-3 korda kõrgemas annuses (6000-10 000 iu pävas). Tavaliselt ei esine kõrgemas annuses D-vitamiini tarbimisega erilisi riske. Euroopa toiduohutusameti andmetel on päevane maksimaalne ohutu annus täiskasvanutel 4000 iu (100 mcg) ning lastel 2000 iu (50 mcg). Kõrges annuses D-vitamiini kestva manustamisega tuleks olla ettevaatlik iseäranis siis, kui eelnevalt ei ole tehtud vereanalüüse puuduse määramiseks. Nimelt võib liialt kõrge D-vitamiini tase põhjustada kaltsiumi ladestumist veres ja probleeme neerudega.
Kui on saavutatud optimaalne D-vitamiini tase vahemikus 100-150 nmol/L, on soovitatav D-vitamiini taseme säilitamiseks igapäevaselt tarvitada 1000-2000 iu.
EST
LT
Käru
